Viimase aasta-kahe jooksul on Eesti meediaruum täitunud küberturvalisust puudutavate teemadega. Kahetsusväärselt suurtes kogustes leiab meediast õnnetuid lugusid, kus eraisikud või ettevõtted on jäänud ilma suurtest summadest, teiselt poolt pea sama palju ettevaatlikkusele ja kainele mõistusele rõhuvaid juhendlugusid. Sellise info massi pealt võiks eeldada, et olukord küberruumis on muutunud paremaks, aga reaalsus on midagi teistsugust. Ja see reaalsus ei saagi muutuda, kui me küberturvalisusest pidevalt, erinevate nurkade alt ja järjepidevalt ei räägi.